Ortodontiline ravi. Breketravi võimalused.
Ortodontilise ravi breketitega aitab reastada puseriti hambaid, tuua suhu peetunud hambaid, ravida valehambumust. Põhjalik valehambumuse ortodontiline ravi on enamasti võimalik ainult mõlema hambakaare breketitega (breketid nii üleval kui ka all), ning ühe hambakaare breketraviga (ainult ülemised või alumised breketid) on võimalik saada ainult esteetilist tulemust, kuid reeglina ei ole võimalik ortodontilise raviga tekitada õigeid hammaste kontakte ja traumaatiline valehambumus jääb püsima. Oluline on ka see, et ainult ühe hambakaare breketravi esteetiline tulemus on vähem stabiilne ning ruumipuudus võib mingil määral taas tekkida.
Mõnikord raskemate hambumusanomaaliate korral ainult breketravist ei piisa, ning peale hammaste reastamist on vaja teha kirurgiline operatsioon, mille käigus lõualuud nihutatakse teineteise suhtes. Operatsioon aitab saada õiget hambumust ning muuta näo kuju ja profiili.
Breketravi kestvus
Tavaliselt on breketite kasutamisel ortodontilise ravi kestvus umbes poolteist aastat, kergematel juhtudel ortodontiline ravi võib piirduda ühe aastaga, keerulisemate hambumushäirete korral võib kesta kolm aastat või isegi kauem. Breketravi kestvus sõltub mitmetest asjaoludest, näiteks:
- Hambumushäire raskusest – keerulisema hambumushäire ravi kestab kauem
- Patsiendi soost ja vanusest – noorukil hammas võib liikuda kiirusega umbes 1 mm kuus, täiskasvanutel aga aeglasemalt; seega kestab täiskasvanute breketravi reeglina kauem. Meestel on reeglina tihedam ja tugevam luu, seega meeste ortodontiline ravi võib kesta mõnevõrra kauem
- Eemaldatud hammaste arvust, suurusest ja asetusest. Juhul, kui puseriti hammaste reastamiseks ei ole vaja eemaldada jäävhammast (või hambaid), kestab ravi reeglina vähem.
- Breketite materjalist. Metallist breketitega ravi kestab vähem kui keraamiliste (valgete) breketitega, kuna kaare metall kergesti libiseb metalli vastu, aga portselan lõikub kaarev metalli sisse ja nii tekib suur hõõrdejõud, mis aeglustab hammaste liikumist
- Lõualuude ehitusest. Ülalõualuu on pehmem ja poorsem kui alalõualuu, seega alumiste hammaste breketravi kestab kauem, kuna luukoe eripära tõttu liiguvad alumised hambad aeglasemalt
- Organismi tervise üldisest seisundist. Mõned organismi üldised haigused mõjutavad luukoe ehitust ja seega võivad aeglustada hammaste liikumist.
- Regulaarselt kasutatavatest ravimitest. Näiteks regulaarselt kasutatavad põletikuvastased ravimid (Ibuprofen, Vioxx, Movalis ja teised taolised ravimid) aeglustavad hammaste nihutamist ja seega breketravi kestab kauem
Breketravi ohud ja võimalikud kõrvaltoimed
Breketravil on olemas oma kindlad ohud ning breketravi käigus võivad tekkida mõningad kõrvalmõjud.
- Juhul, kui patsient peseb hambaid valesti või ei pese neid üldse ning breketid on ümbritsetud hambakatuga, breketite ümber võivad tekkida valged laigud (mineraalainete kadu emailist breketite ümber, emaili demineralisatsioon), mis hiljem muutuvad pruunikaks. Sellised laigud hiljem ei tule ära isegi emaili lihvimisega ja rikuvad hammaste esteetilist väljanägemist.
- Halva suuhügieeni korral breketravi käigus võib tekkida igemepõletik (gingiviit) ja hammaste kaaries, seega väga hea suuhügieen breketravi käigus hoiab ära selliste ebameeldivate tüsistuste teket.
- Oluline on teada ka seda, et breketravi käigus võivad juuretipud lahustuma hakata. Igal patsiendil, kellel on breketravi tehtud, on juuretipud umbes 1 mm lühemad kui enne breketravi alustamist. See näitab seda, et juurte resorptsioon (juurte lahustumine) leiab aset iga patsiendi puhul, kuid üksikutel juhtudel tekib ulatuslikum juureresorptsioon. Juhul kui lahustub vähem kui pool juurest, hambal liikuvus puudub ning hammas püsib suus. Juhul kui lahustub rohkem kui pool juurest, hammas võib liikuma hakata ning pikemas perspektiivis võib suust eemalduda ning seda tuleb pärast asendada proteetiliselt. Ulatuslik juureresorptsioon tekib üksikutel juhtudel, kuid keegi ei ole sellest kaitstud ning juhul, kui patsient soovib alustada breketraviga, peab ta olema teadlik juurte resorptsiooni võimalusest ning teadlikult võtma endale sellist riski.
Juurte resorptsiooni oht on suurem hammastel, mis on kunagi saanud traumat, samuti korduva breketravi käigus, ebapiisava kvaliteediga juuretäidistega hammastel, lahihambumuse korral, juhul kui hambal on väga peenike terava tipuga juur või lühike tömbi tipuga juur.
Mõnikord raskemate hambumusanomaaliate korral ainult breketravist ei piisa, ning peale hammaste reastamist on vaja teha kirurgiline operatsioon, mille käigus lõualuud nihutatakse teineteise suhtes. Operatsioon aitab saada õiget hambumust ning muuta näo kuju ja profiili.
Breketravi alustamine
Enne breketravi alustamist tuleb ära ravida kõik hambad, eemaldada hambakivi igemete all ning hammaste ümber selliselt, et kõik hambad ja igemed oleksid täiesti terved. Ka suuhügieen peab olema väga hea. Peale breketite asetamist on hambad mõnda aega hellad ja mitu päeva on raske süüa kõvasid asju, seetõttu on esimestel päevadel soovitatav pehme dieet.
Kui mõni breket hakkab segama ja hõõruma, sellele on võimalik asetada spetsiaalset breketivaha, mis teeb breketi mõnusalt siledaks. Breketivaha saab osta apteegist. Juhul, kui kaare traat hakkab põse vastu käima, helistage oma ortodondile, ta lõikab pikenenud traadi lühemaks. Kui ortodondi juurde minek on raskendatud, segavat traati võib (hambapuuriga) lühemaks teha ka Teie hambaarst.
Selleks, et breketravi edeneks, peab käima iga kuu “breketeid pingutamas” või traati vahetamas. Peale igat pingutamist on hambad samuti mõnda aega hellad. Kui patsient käib pingutamas harvem kui kord kuus, võib ravi oluliselt pikeneda.
Ega breketid ära ei tule?
Breketitega ei ole soovitav süüa kõvasid asju. Näiteks kuivikuid, pähkleid, barankasid süües võib mõni breket suure mälumisjõu toimel ära tulla, seega sellistest toitudest on mõtekas mõneks ajaks loobuda ning õunu ja muid puuvilju on soovitatav tükkideks lõigata, toorest porgandit, kaalikat ja muid juurvilju aga riivida. Äratulnud breketit on võimalik tagasi panna, kuid siis breketravi pikeneb umbes ühe kuu võrra. Mitu korda ära tulnud breket ei pruugi enam püsida ning seda on mõtekam asendada uue breketiga
Murede, küsimuste korral
KINDLASTI võtke ühendust oma ortodondiga!
Breketravi lõpetamine
Peale breketite mahavõtmist kantakse ülalõuas retentsiooniplaati selleks, et breketravi tulemus jääks püsima. Plaati kantakse umbes poolteist aastat. Peale alumiste breketite mahavõtmist kleebitakse kuue alumise esihamba taha traat (reteiner), mis hoiab hambaid õiges asendis. Noorukitel peab selline traat olema suus mitu aastat; täiskasvanutel aga jääb terveks eluks, vastasel juhul alumiste hammaste breketravi tulemus ei pruugi püsima jääda. Traati kontrollitakse kord aastas. Juhul, kui mõni hammas tuleb traadi küljest lahti, peab seda võimalikult kiiresti tagasi kinnitama, vastasel juhul hammas võib oma asendit muuta ning seda ei ole pärast ilma breketiteta võimalik tagasi saada!
Juhul kui tarkusehambad ei ole veel lõikunud ning nende jaoks ei ole lõualuudes ruumi, soovitatakse neid enne breketravi lõpetamist või breketravi käigus ära võtta, kuna ruumipuuduses lõikuvad tarkusehambad võivad nihutada teisi hambaid ning esihambad võivad oma asendit muuta ka peale breketravi lõpetamist.